Jäätmed

Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda.

Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad materjale ehk jäätmeid. Seejuures on kõige olulisem vältida jäätmete tekkimist. Kui jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Oluline on vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnariski.

Riigi jäätmekava aastateks 2014-2020 seostub eelkõige kaasaegse tootedisaini, ressursse kokkuhoidva puhta tootmise ja kord juba toodetud materjalide ringlussevõtuga. Kokkuhoidlikkus, innovatiivsus, mugavus ja efektiivsus on neli märksõna, mis seitset aastat jäätmevaldkonnas kõige paremini iseloomustama peaksid.

Muuta mõju keskkonnale minimaalseks

Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Eelistada tuleb hierarhias kõrgemal olevaid lahendusi. Parimaks loetakse jäätmetekke vältimist, hierarhiatasemelt madalamal on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusmoodused on korduskasutuseks ettevalmistamine (parandamine, puhastamine jm), materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutamine nagu energia tootmine ning tagasitäide. Prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks.

Jäätmepüramiidi joonis

Jäätmete taaskasutus on tõusuteel

Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutus- ja taaskasutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, patarei- ja akujäätmete, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv.

Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite – mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine – intensiivsele arendamisele.

Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose katkestamisel.

Tööstuse tekitatud jäätmed

Eestis tekib endiselt palju jäätmeid (sealhulgas ohtlikke jäätmeid) põlevkivitööstuses. Ka selles valdkonnas otsitakse järjest rohkem võimalusi jäätmete vähendamiseks ja taaskasutamiseks.

Põlevkivijäätmekoguste vähendamine on Eestile üks suuremaid ülesandeid. Aastateil 2007-2011 tekkis üle 85 protsendi jäätmetest tööstuses, sealjuures 79 protsenti kogu jäätmetekkest moodustasid põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Suur osa tööstusjäätmetest tekib veel puidutööstuses ja tsemenditööstuses – need suunatakse enamasti taaskasutusse (vt kõrvaltulbas asuvat joonist).

Jäätmete taaskasutamiseks arendatakse tööstuses ühe uusi viise, näiteks vanarehvidest kummimattide ja plastijäätmetest ehitusmaterjalide tootmine. Sõnnikust, lägast, prügilagaasist, reoveemudast ja biojäätmetest toodetakse biogaasi.

Kordades on suurenenud ka kaevandustes tekkiva aheraine taaskasutamine – aastatel 2010 ja 2011 taaskasutati keskmiselt 70 protsenti tekkinud aherainest, varem oli see vaid 20 protsenti. Eesti jaoks ongi kõige tähtsam otsida ja leida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamiseks.

Jäätmetekke pirukas

Jäätmetekke keskmine jaotus jäätmekategooriate kaupa 2007-2011, allikas: KAUR

Jäätmekäitluse eesmärkide täitmiseks peavad panustama nii riik, ettevõtjad kui ka elanikud. Ühiselt on võimalik saavutada puhtam elukeskkond ja säästlikkus loodusressursside kasutamisel.

Selgituseks

Jäätmemajanduses kasutatavate mõistete selgitused.

Tavajäätmed

Kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

Püsijäätmed

Tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.
Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

Biolagunevad jäätmed

Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

Ohtlikud jäätmed

Jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

Loe lähemalt

Olmejäätmed

Kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

Äraviskamine

Vallasasja kasutuselt kõrvaldamine, loobumine selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmine, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

Viimati uuendatud 07.02.2024